1. Akende ja uste vale paigutus

Üks sagedasemaid probleeme on akende ja uste ebaõnnestunud asetus, mis põhjustab hilisemat peavalu mööbli paigutamisel. Mõned näited vigadest, mida on tehtud avade asukohtade planeerimisel:

• magamistoas jääb aken osaliselt voodi peatsi taha, mis varjab valgust ja võib tekitada ebaturvalise tunde;
• elutoast rõdule või terrassile viiva akna avatav osa paikneb valel pool ja ei võimalda panna akna kõrvale nurgadiivanit;  
• dušinurgas paikneb aken dušile lähemal kui 90 cm, rikkudes privaatsust või riskides aknakatte veekahjustustega;
• kõik muud olukorrad, mis päädivad mõttega, et „oleks see uks või aken x cm vasemal või paremal, mahuks siia suurem voodi/suurem külmkapp/vanaema kodust pärit kummut vms.“
  

Näide: elutoas ei saa akent avada, kui akna kõrval on nurgadiivan

2. Halvasti planeeritud käiguteed

Kodu planeerimisel on väga oluline arvestada logistikaga ehk kuidas toimub liikumine punktist a punkti b, nii et teel ei esineks takistusi, mis seda raskendavad, või et teekond ei veniks ebaloomulikult pikaks. Jättes läbi mõtlemata põhilised käiguteed, võid hiljem silmitsi seista näiteks selliste probleemidega:

• eluoast ei pääse mugavalt terrassile, kuna diivan on ees (seotud ka eelmises punktis välja toodud akende paigutuse probleemidega);
• kööki minnes pead söögilauast ebamugavalt mööda ronima;
• öösel WC-sse minnes tuleb läbida tüütult pikk teekond.

Näide: söögilaud takistab mugavat liikumist köögi ja elutoa vahel

3. Ruumi ebaühtlane jaotus

Veel üks sage viga, mida tehakse, puudutab ruumide suuruseid. Tasub läbi mõelda, millise toa puhul on pindala kriitilise tähtsusega ja millises loovad lisanduvad ruutmeetrid pelgalt täiendavat avarust. Kui planeerida ruume suuresti tunde pealt, et „tahan avarat elutuba“ või „magamistoas peab olema hingamisruumi“, võivad hiljem tekkida sellised mured:

• elutuba on luksuslikult suur, kuid seina taga asuv lastetuba nii väike, et sinna mahub vaid hädapärane ja mitte midagi muud ruumile iseloomu andvat, näiteks riiulid võistlustel saadud karikate või muude lapse jaoks oluliste asjadega;
• magamistoas on voodi ümber mõnusalt ruumi, kuid sellega ühenduses olev vannituba on ebamugavalt väike, nii et WC-potil istudes käivad põlved vastu valamukappi;
• ühe toa tühjalt seisvad ruutmeetrid söövad ära teise toa olulise panipaigaruumi (nt garderoob).

Näide: vannitoas ei mahu WC-potile mugavalt istuma

4. Mööblile pole jäetud vajalikku ruumi

On selge, et mööbliesemeid ei tohi üksteise otsa kuhjata, kuid kas kõigile olulistele mööbliesemetele või nende ümber on jäetud ikka piisavalt ruumi?

Kui selle vastu, et garderoobikapp vajab minimaalselt 60 cm sügavust, enam naljalt ei eksita, siis mõned ruumilised vajadused pole nii iseenesestmõistetavad. Nii tuleb paljudele üllatuseks, et söögilaua toolidega külgede ümber peaks jääma vähemalt 100 cm vaba ruumi, et toolid mahuksid mugavalt liikuma. Samuti ei arvestata sageli, et köögisaare ja muu köögimööbli vahele peaks jääma vähemalt 120 cm, et sellese vahesse mahuks vajadusel toimetama kaks inimest.

Näide: söögilaua ümber pole piisavalt ruumi

4. Ebapiisav või valesti paigutatud valgustus

Kodu planeeringust rääkides ei saa üle ega ümber valgustusest. Ehkki inimeste teadlikkus sellel teemal on kõvasti tõusnud, kohtab plaanidel sageli jätkuvalt ühtesid ja samu klassikalisi vigu:

• terve ruumi valgustamiseks on planeeritud üks keskne laevalgusti;
• puuduvad eri valgustuse kihid – üldvalgus, töövalgus ja meeleoluvalgus;
• valgusteid on küll mitu, kuid nad on paigutatud valedesse kohtadesse: köögi laes olevad kohtvalgustid asuvad köögimööblist liiga kaugel, nii et köögis askeldades tekib tööpinnale vari; söögilauda valgustav rippvalgusti ei paikne laua suhtes tsentris jne.

Näide: kumbagi magamistuba valgustab ainult üks laevalgusti

Nagu näha, kehtivad kodu planeerimisel mitmed põhimõtted, mille vastu eksides on võimalik päris olulisi asju untsu keerata. Ole teadlik tüüpilisematest vigadest või kaasa juba varakult professionaal, kes aitab sul neid vältida ja võtta oma tulevasest kodust maksimum.